Pooleaastaseks saamine tõi väikese Pangaasiuse ellu mitmeid olulisi muudatusi.Esimesel teise elupoolaasta päeval, nagu näha juuresolevalt illustratsioonilt*, lubati vankris istuma hakata. Sellega seoses on kärusõit populaarsuses kõvasti võitnud, kuigi linale veel kannule pole jõudnud.
Järgmiseks hakati lõpuks ometi pakkuma inimese toitu. Seda kaunist päeva oli Pangaasius juba ammu pikisilmi oodanud. Noh, mõned õuna- ja banaaniampsud olid teistel pereliikmetelt juba varemgi välja nurutud, aga see puuviljavärk pole Pangaasiusele üldiselt nii pinget pakkunud kui see, mis toimub lõunalauas, kus ta juba pikemat aega teiste seltsis istunud ja vesise suuga kadedalt ülejäänud pereliikmete suutäisi lugenud on. Toitlustusrevolutsiooniga seoses selgus, et tõelist eestlast teisest pojast ei saa. Porgand ja kõrvits, palun väga, aga kartul Pangaasiusele ei sobi. Kartuli peale hakkab Pangaasius kohe kõva häälega karjuma. Ja kuna ta seda just paljude asjade peale siin ilmas ei tee, tasub asja tõsiselt võtta. Ja õige minek on söögensil ikka siis, kui on sibulat-porrut ja herbe või kas või muskaatpähklitki ka juurde pandud. Maitsestamata möginal laseb Pangaasius pärast esimest suutäit diskreetselt lõuga mööda alla voolata, ise äraoleval ilmel kaugusse vahtides ("No ma ei hakka muidugi midagi ütlema, aga seda ma ütlen, et...").
Kolmandaks leidis proua ema Pangaasiuse suust sama päeva õhtul, kui oli arstile raporteerinud hambumuse jätkuvast olematusest, kaks hammast. Niisiis on Pangaasius juba kuu aega olnud relvastatud ja äärmiselt ohtlik. Jamada temaga ei tasu. Ja neil päevil näib, et arsenali on lisagi oodata. Küll aga paistab, et uued hambad omanikule enam esimestega võrreldavat muret ei valmista, kuna viimase kuu oleme taas saanud veeta vana hea konstantselt rõõmsameelse Pangaasiuse seltsis. Ainult veidi liikuvama ja veel jutukama kui varem.
Selle kuu miinuspoolelt mainitagu papa ja venna viljakat eeskuju, mis neil päevil Pangaasiusestki varase poisi on teinud. Üheksanigi magamine on jäänud harvaks õnneks, meelsasti aga ärkaks Pangaasius koos vanemate härradega juba veerand kaheksa. Ebainimlik.
Umbes tund hiljem, kui proua ema on ennast samuti enam-vähem ärkvele saanud ja hakkab juba esimesi elutegevuse märke ilmutama, tabab Pangaasiust suur väsimus ja ta suundub veel poole- kuni pooleteisetunnisele iluuinakule.
Uuesti ärgates on väikepoeg alanud päevaks täiesti valmis, täis üle ääre ajavat rõõmu ja tegutsemislusti. Rõõmsalt huilates, puristades ja naeru lagistades toimetatakse kogu hommikupoolik tuba mööda ringi. Tegemist jätkub. Tuleb ju...
...mängida valge plastmasskolakaga, mille seest saab käelise manipulatsiooni abil välja võluda erinevaid loomi;
...laduda värvilisi rõngaid selleks ettenähtud posti otsa;
...üritada konsumeerida erinevaid kõrinaid, väikest Homer Simpsoni kujukest, proua ema helkurit, Ploomi autopargi liikmeid
...rõõmust huilates Ploomi tooli küljes seista ja ühe käega vehkida;
...võtta ette jalutuskäike kahel jalal ümber ülalmainitud tooli või piki tugitoolide ääri;
...tühjendada köögis olev pakendiprügikott ja lutsutada pisut näiteks sealt leitud suitsukanamaitselist kilet;
...valada põrandale ümber kastitäis õunu, et leida endale meelepäraseim ja seda kahe hambaga häälekalt rünnata;
...ronida aknaaluse riiuli küljes rippudes jalgupidi mustapesukastile ja tühjendada riiul moosipurkidest;
...üritada hammaste abil eemaldada pooliku veinipudeli korki;
...hiilida magamistoa põrandalambi lüliti juurde ja seda ennastunustavalt plõksida;
...katta kogu elamine peremärkidega, mille tarbeks eelnevalt on hangitud piisavalt tahma ahju kõrval seisva roobi küljest;
...hävitada ärasöömise teel kõik ajalehtedes ilmunud teated seagripist ja muudest tüütutest asjadest;
...tungida elutoa laua alla ning sikutada muusika taktis erinevaid arvutiga ühendatud juhtmeid (seda teeb Pangaasius puhtalt teiste pereliikmete lõbuks. Neile see väga meeldib - alati tulevad juttu ajama ja tõstavad ta laua alt välja ilmse sooviga, et ta seda kõike kohe jälle uuesti teeks);
...koridoris papa ketsipaelte abil hobusejuhtimist imiteerida;
...maitsta nendesamade ketside taldu;
...proua emaga kudrutada.
Kui kõik või vähemalt osa toodud päevaplaanist täidetud, on aeg pisut tankida ja veel pooletunnine uinak teha. Vahel toas, vahel linaga õues.
Seejärel tuleb lõpuni toimetada tegemata jäänud osa nimekirjast või korrata hommikupoolseid aktiviteete, võtta üks tõsisemat sorti eine ja suunduda umbes kolmetunnisele vankriuinakule õues vahtra all. Magama jääb Pangaasius sageli juba enne riietamise algust.
Ärkamise ajaks on keegi enamasti juba ka Ploomi koju toonud, nii et õhtupoolikud mööduvad kogu perekonna seltsis ja märksa kirglikemas meeleoludes. Rohked kallistused, pöörane müramine ja samas karm olelusvõitlus kestab umbes poole üheksani.
Siis hakkab proua ema Ploomile unejuttu lugema ja Pangaasius veedab aega papa seltsis. Jutukuulamisest lülitati ta saboteerimise eest mõni aeg tagasi välja. Pangaasius nimelt arvab, et tüütute raamatute asemel peaks tähelepanu olema konstantselt pööratud hoopis tema võluvale isiksusele. Unelaulu ajaks on ta siiski enamasti sabotaažiks juba liiga plätu, võtab pimeduse varjus oma viimase eine ja suigub unele.
Und jätkub umbes südaööni. Ülejäänud öö on Pangaasius juba kaks kuud pühendanud söömisele. Päeval tal selleks ju eriti mahti ei jää.
Teise meeldiva harjumusena on tal tekkinud komme end ärgates silmapilkselt jalule ajada ja kuhugi poole minema hakata. Esimese kuuldud krõpsatuse peale kohale tormanud lapsevanemat tervitatakse laia naeratusega juba kusagilt voodiservast. Ei takista vallid, ei takista kraav. Ilmselt tuleb varsti Ploomi südamesoovile vastu tulla ja Pangaasius hoopis võrekasse tema kaissu magama suunata.
Ebapopulaarseks on muutunud riietamine. Kui Ploom väike oli, imestas proua ema alati, kui tuttavad kurtsid, et liikuma hakanud lapsele enam muid kui püksmähkmeid jalga ei saavat. Enam ei ei imesta. Aga püksmähkmeid ka ei kasuta. Laulab hoopis laulu sellest, kuidas minu valge haaani täna plehku paaani, ja Pangaasius unustab vingerdamise ning hakkab rõõmsalt kiljuma ja kätega takti lööma, lastes end rahumeeli paelmähkmesse pakitud marli-flanelli komplekti, heidepükstesse ja tagatipuks veel ülerõivisse pakkida. Tihti seda janti muidugi ette võtma ei pea, kuna suurema osa ajast kasutab Pangaasius toidujääkide väljutamiseks potti ja on mugavuse huvides riietatud üksnes ülaltpoolt vööd.
Haige Pangaasiusel sel kuul erinevalt Ploomist, papast ja proua emast olla ei õnnestunud, kui üks paaripäevane köha välja arvata.
Järgmiseks hakati lõpuks ometi pakkuma inimese toitu. Seda kaunist päeva oli Pangaasius juba ammu pikisilmi oodanud. Noh, mõned õuna- ja banaaniampsud olid teistel pereliikmetelt juba varemgi välja nurutud, aga see puuviljavärk pole Pangaasiusele üldiselt nii pinget pakkunud kui see, mis toimub lõunalauas, kus ta juba pikemat aega teiste seltsis istunud ja vesise suuga kadedalt ülejäänud pereliikmete suutäisi lugenud on. Toitlustusrevolutsiooniga seoses selgus, et tõelist eestlast teisest pojast ei saa. Porgand ja kõrvits, palun väga, aga kartul Pangaasiusele ei sobi. Kartuli peale hakkab Pangaasius kohe kõva häälega karjuma. Ja kuna ta seda just paljude asjade peale siin ilmas ei tee, tasub asja tõsiselt võtta. Ja õige minek on söögensil ikka siis, kui on sibulat-porrut ja herbe või kas või muskaatpähklitki ka juurde pandud. Maitsestamata möginal laseb Pangaasius pärast esimest suutäit diskreetselt lõuga mööda alla voolata, ise äraoleval ilmel kaugusse vahtides ("No ma ei hakka muidugi midagi ütlema, aga seda ma ütlen, et...").
Kolmandaks leidis proua ema Pangaasiuse suust sama päeva õhtul, kui oli arstile raporteerinud hambumuse jätkuvast olematusest, kaks hammast. Niisiis on Pangaasius juba kuu aega olnud relvastatud ja äärmiselt ohtlik. Jamada temaga ei tasu. Ja neil päevil näib, et arsenali on lisagi oodata. Küll aga paistab, et uued hambad omanikule enam esimestega võrreldavat muret ei valmista, kuna viimase kuu oleme taas saanud veeta vana hea konstantselt rõõmsameelse Pangaasiuse seltsis. Ainult veidi liikuvama ja veel jutukama kui varem.
Selle kuu miinuspoolelt mainitagu papa ja venna viljakat eeskuju, mis neil päevil Pangaasiusestki varase poisi on teinud. Üheksanigi magamine on jäänud harvaks õnneks, meelsasti aga ärkaks Pangaasius koos vanemate härradega juba veerand kaheksa. Ebainimlik.
Umbes tund hiljem, kui proua ema on ennast samuti enam-vähem ärkvele saanud ja hakkab juba esimesi elutegevuse märke ilmutama, tabab Pangaasiust suur väsimus ja ta suundub veel poole- kuni pooleteisetunnisele iluuinakule.
Uuesti ärgates on väikepoeg alanud päevaks täiesti valmis, täis üle ääre ajavat rõõmu ja tegutsemislusti. Rõõmsalt huilates, puristades ja naeru lagistades toimetatakse kogu hommikupoolik tuba mööda ringi. Tegemist jätkub. Tuleb ju...
...mängida valge plastmasskolakaga, mille seest saab käelise manipulatsiooni abil välja võluda erinevaid loomi;
...laduda värvilisi rõngaid selleks ettenähtud posti otsa;
...üritada konsumeerida erinevaid kõrinaid, väikest Homer Simpsoni kujukest, proua ema helkurit, Ploomi autopargi liikmeid
...rõõmust huilates Ploomi tooli küljes seista ja ühe käega vehkida;
...võtta ette jalutuskäike kahel jalal ümber ülalmainitud tooli või piki tugitoolide ääri;
...tühjendada köögis olev pakendiprügikott ja lutsutada pisut näiteks sealt leitud suitsukanamaitselist kilet;
...valada põrandale ümber kastitäis õunu, et leida endale meelepäraseim ja seda kahe hambaga häälekalt rünnata;
...ronida aknaaluse riiuli küljes rippudes jalgupidi mustapesukastile ja tühjendada riiul moosipurkidest;
...üritada hammaste abil eemaldada pooliku veinipudeli korki;
...hiilida magamistoa põrandalambi lüliti juurde ja seda ennastunustavalt plõksida;
...katta kogu elamine peremärkidega, mille tarbeks eelnevalt on hangitud piisavalt tahma ahju kõrval seisva roobi küljest;
...hävitada ärasöömise teel kõik ajalehtedes ilmunud teated seagripist ja muudest tüütutest asjadest;
...tungida elutoa laua alla ning sikutada muusika taktis erinevaid arvutiga ühendatud juhtmeid (seda teeb Pangaasius puhtalt teiste pereliikmete lõbuks. Neile see väga meeldib - alati tulevad juttu ajama ja tõstavad ta laua alt välja ilmse sooviga, et ta seda kõike kohe jälle uuesti teeks);
...koridoris papa ketsipaelte abil hobusejuhtimist imiteerida;
...maitsta nendesamade ketside taldu;
...proua emaga kudrutada.
Kui kõik või vähemalt osa toodud päevaplaanist täidetud, on aeg pisut tankida ja veel pooletunnine uinak teha. Vahel toas, vahel linaga õues.
Seejärel tuleb lõpuni toimetada tegemata jäänud osa nimekirjast või korrata hommikupoolseid aktiviteete, võtta üks tõsisemat sorti eine ja suunduda umbes kolmetunnisele vankriuinakule õues vahtra all. Magama jääb Pangaasius sageli juba enne riietamise algust.
Ärkamise ajaks on keegi enamasti juba ka Ploomi koju toonud, nii et õhtupoolikud mööduvad kogu perekonna seltsis ja märksa kirglikemas meeleoludes. Rohked kallistused, pöörane müramine ja samas karm olelusvõitlus kestab umbes poole üheksani.
Siis hakkab proua ema Ploomile unejuttu lugema ja Pangaasius veedab aega papa seltsis. Jutukuulamisest lülitati ta saboteerimise eest mõni aeg tagasi välja. Pangaasius nimelt arvab, et tüütute raamatute asemel peaks tähelepanu olema konstantselt pööratud hoopis tema võluvale isiksusele. Unelaulu ajaks on ta siiski enamasti sabotaažiks juba liiga plätu, võtab pimeduse varjus oma viimase eine ja suigub unele.
Und jätkub umbes südaööni. Ülejäänud öö on Pangaasius juba kaks kuud pühendanud söömisele. Päeval tal selleks ju eriti mahti ei jää.
Teise meeldiva harjumusena on tal tekkinud komme end ärgates silmapilkselt jalule ajada ja kuhugi poole minema hakata. Esimese kuuldud krõpsatuse peale kohale tormanud lapsevanemat tervitatakse laia naeratusega juba kusagilt voodiservast. Ei takista vallid, ei takista kraav. Ilmselt tuleb varsti Ploomi südamesoovile vastu tulla ja Pangaasius hoopis võrekasse tema kaissu magama suunata.
Ebapopulaarseks on muutunud riietamine. Kui Ploom väike oli, imestas proua ema alati, kui tuttavad kurtsid, et liikuma hakanud lapsele enam muid kui püksmähkmeid jalga ei saavat. Enam ei ei imesta. Aga püksmähkmeid ka ei kasuta. Laulab hoopis laulu sellest, kuidas minu valge haaani täna plehku paaani, ja Pangaasius unustab vingerdamise ning hakkab rõõmsalt kiljuma ja kätega takti lööma, lastes end rahumeeli paelmähkmesse pakitud marli-flanelli komplekti, heidepükstesse ja tagatipuks veel ülerõivisse pakkida. Tihti seda janti muidugi ette võtma ei pea, kuna suurema osa ajast kasutab Pangaasius toidujääkide väljutamiseks potti ja on mugavuse huvides riietatud üksnes ülaltpoolt vööd.
Haige Pangaasiusel sel kuul erinevalt Ploomist, papast ja proua emast olla ei õnnestunud, kui üks paaripäevane köha välja arvata.
Pildid 15. novembrist 2009:
värskelt seitsmekuune Pangaasius
7300 g
68 cm
45,5 cm
värskelt seitsmekuune Pangaasius
7300 g
68 cm
45,5 cm
Loomult on Pangaasius ka seitsmekuusena äärmiselt huumorilembene, rõõmsameelne ja kannatlik. Aga võib ka kergesti solvuda, ja siis juba hingepõhjani. Väga solvav on näiteks see, kui üritad parasjagu ennast venna auto najale püsti ajada, rumal masin aga ostustab sul eest ära sõita ning sul ei jää üle muud, kui äärmiselt piinlikul ja alandaval moel külili põrandale langeda. Sellise asja peale tabab Pangaasiust pime raev. Samuti ei või Pangaasius sallida seda, kui ühtki pereliiget silmapiiril ei ole. On lubamatu, et tema seltskonna väärtusesse nii hoolimatult suhtutakse. Solvunud Pangaasiust tuleb keelitada tükk aega, enne kui ta leebub. Iseloomupuuduse all meie noorim seltsimees igatahes ei kannata.
Iseäranis tore on Pangaasiuse meelest jätkuvalt see, kui ta kuhugi kodust välja viiakse või koju külalised kutsutakse. Pangaasius armastab inimesi, suhtlemist ja vaheldust. Aga kõige rohkem siiski oma perekonda. Ja meie jälle teda - oma pisimenda. Mõelda vaid, milline õnnelik kokkusattumus!
__
* Karu-teema, muuseas, pole taotluslik. Üldiselt on proua emal kõrvadega kostüümide suhtes kahetised tunded. Aga kuidagi on ikka niiviisi läinud, et Pangaasiuse elu esimene mütski kandis karukõrvu ja laps linas tänaval patseeriv proua ema sai rohkem kui kord vastata küsimusele: "Oi kui armas! Kas see on teil päris või mõni mängukaruke?" (vastasin loomulikult, et ikka päris karu. Miks, ei suuda ma mõista, peaks keegi käima ringi, mängukaru kõhule seotud?). Ning kui Pangaasius Ploomi-aegsest karunahast kunagi välja peaks kasvama, ootab teda juba ees Viljandi-poisi jänesekostüüm. Tahad taaskasutada, siis ära vigise.
